Eesti langeb digitaalse heaolu edetabelis kõige rohkem seoses interneti kvaliteediga

Digitaalse elukvaliteedi indeks on iga-aastane uuring, mis järjestab 121 riiki nende digitaalse heaolu järgi, tuginedes viiele põhisambale: interneti kvaliteet, interneti taskukohasus, e-turvalisus, e-infrastruktuur ja e-valitsus.

Surfsharki 2024. aasta digitaalse elukvaliteedi indeks  seab Eesti maailmas 10. kohale. Uuring näitab, kui hästi läheb riigil üldise digitaalse heaolu osas võrreldes teiste riikidega. Eesti langes eelmise aastaga võrreldes kolme koha võrra, mis näitab, et puudub pühendumus seoses digimaastiku arendamise ja riigi liidripositsiooniga tehnoloogiliste edusammude võimendamisel kodanike elukvaliteedi parandamiseks. 

„2024. valimisaastal, mil digivaldkond kujundas poliitilist diskursust ja ühiskondlikke väärtusi, oli digitaalse elukvaliteedi esikohale seadmine olulisem kui kunagi varem. See aitab tagada kodanike teadlikkust, kaitseb demokraatlikke protsesse ja soodustab innovatsiooni. Meie iga-aastane projekt aitab paremini mõista, kui suur on digilõhe igas maakonnas ja näitab, kus riigi digitaalne elukvaliteet on suurepärane ja kus on vaja rohkem keskenduda,“ selgitab Surfsharki turvajuht Tomas Stamulis.

Indeksi viiest sambast sai Eesti parima tulemuse e-turvalisuses, saavutades 2. koha, kuid interneti kvaliteedi osas esines probleeme ja oli seetõttu alles 60. kohal. Riik on e-valitsuses 6. kohal, interneti taskukohasuses 12. kohal ja e-infrastruktuuris 22. kohal. Üldindeksis jääb Eesti Soomest maha (2. koht), kuid edestab Lätit (28. koht). Kokkuvõttes on Euroopa riigid oma digitaalse elukvaliteedi poolest maailmas esimeste hulgas, Eesti on regioonis 10. kohal.          

Eesti on e-valitsemises kõrgemal kohal kui 95% analüüsitud riikidest, millest allapoole jääb 115 riiki

E-valitsemine määrab, kui arenenud ja digiteeritud on riigi valitsuse teenused. Hästi arenenud e-valitsus aitab vähendada bürokraatiat ja korruptsiooni ning suurendada avaliku sektori läbipaistvust. See sammas näitab ka riigisisest tehisintellekti (TI) valmisoleku taset. Riigid, kes on kõige rohkem valmis tehisintellekti tehnoloogiat kasutusele võtma, on samuti valmis võitlema riiklike küberohtude vastu. Eesti on e-valitsemises maailmas 6. kohal — sarnaselt eelmise aastaga.                                    

Eesti on e-turvalisuse poolest maailmas 2. kohal – sarnaselt eelmise aastaga

E-turvalisuse sammas mõõdab, kui hästi on riik küberkuritegevusega võitlemiseks valmis ning kui kõrgetasemelised on riigi andmekaitseseadused. Selles sambas edestab Eesti Soomet (11. koht) ja Lätit (20. koht). Eesti on küberkuritegevuse vastu võitlemiseks väga hästi valmistunud ning kuna ta on EL-i liige ja kuulub isikuandmete kaitse üldmäärus kohaldamisalasse, siis kehtivad riigis suurepärased andmekaitseseadused.                                      

Eesti interneti kvaliteet jääb napilt maailma keskmisele tasemele

●      Eesti püsiinternet on keskmiselt 119 Mbps. Võrdluseks – maailma kiireim interneti püsiühendus on Singapuris – 347 Mbps. Maailma aeglaseim interneti püsiühendus on Tuneesias – 14 Mbps.

●      Eesti mobiilse interneti keskmine kiirus on 137 Mbps. Kiireim mobiilne internet on Araabia Ühendemiraatides – 430 Mbps, samas kui maailma aeglaseim mobiilne internet – Jeemenis – on 12 Mbps.                                        

Võrreldes Soomega on Eesti mobiilne internet 6% aeglasem, püsivõrgu lairibaühendus aga 39% aeglasem. Möödunud aastast on mobiilse interneti kiirus Eestis paranenud 41%, samas on püsivõrgu lairibaühenduse kiirus suurenenud 17%.

Võrreldes teiste riikidega on internet Eestis väga taskukohane

Eestlased peavad töötama 1 tund ja 16 minutit kuus, et lubada endale interneti püsivõrgu lairibaühendust. Kuigi see on keskmisest väiksem, on see 5 korda suurem kui Bulgaarias, kus on maailma soodsaim interneti püsiühendus (bulgaarlased peavad selle lubamiseks töötama 14 minutit kuus). 

Eestlased peavad töötama 25 minutit ja 38 sekundit kuus, et lubada endale mobiilset internetti. See on 3 korda suurem kui Angolas, kus on maailma soodsaim mobiilne internet (Angola inimesed peavad selle lubamiseks töötama 9 minutit kuus).

Eesti on e-infrastruktuuri osas 22. kohal

Tänu täiustatud e-infrastruktuurile on inimestel lihtne kasutada internetti erinevateks igapäevasteks tegevusteks, nagu töö, õppimine, ostlemine jne. See sammas hindab, kui kõrge on interneti kättesaadavus antud riigis, aga ka selle võrguvalmidust (valmidust kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid). Interneti kättesaadavus on Eestis kõrge (93% - 27. kohal maailmas) ning võrguvalmiduse poolest on riik 22. kohal.

Globaalses mastaabis parandab digitaalset heaolu kõige enam investeerimine e-valitsusse ja e-infrastruktuuri

Viiest sambast on DQL indeksiga kõige tugevam korrelatsioon e-valitsusel (0,92), millele järgneb e-infrastruktuur (0,91); interneti taskukohasus näitab kõige nõrgemat korrelatsiooni – 0,65.            

METOODIKA

2024. aasta DQL-i indeksis uuriti 121 riiki, põhinedes viiel põhisambal, mis koosnevad 14 näitajast. Uuring põhineb ÜRO avatud lähtekoodiga teabel, Maailmapanga andmetel ja muudel allikatel. Eesti täisprofiil 2024. aasta digitaalse elukvaliteedi aruandes ja interaktiivne riikide võrdlustööriist on leitav siit: https://surfshark.com/research/dql/country/EE 

MÄRKUSED TOIMETAJATELE

Surfshark on küberturvalisuse ettevõte, mis on keskendunud inimlikele privaatsus- ja turvalahenduste arendamisele. Surfshark One'i komplekt sisaldab üht vähestest sõltumatute turbeekspertide auditeeritud VPN-idest, ametlikult sertifitseeritud viirusetõrjet, privaatset otsingutööriista ja andmelekke hoiatussüsteemi. Surfshark on tunnistatud Tech Advisori toimetaja valikuks 2024. aastal. 2024. aasta Surfsharkiga lähemalt tutvumiseks vaadake meie iga-aastast kokkuvõtet. Rohkem uurimisprojekte leiate meie uurimiskeskuse veebiaadressil: surfshark.com/research